KINNITATUD 01.11.2014

Lenno Põder
juhataja

Õppekava nimetus:

Juhi järelkoolitus

 

1. Koolituse sihtrühmad

1)     Alkoholi või narkojoobes juhtimise eest karistatud mootorsõidukijuhid.

2)     Üldiste riskikäitumise ilmingutega mootorsõidukijuhid, kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on korduvalt ära võetud.

3)     Üldiste riskikäitumise ilmingutega mootorsõidukijuhid, kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on esmakordselt ära võetud.

 

2. Juhi järelkoolituse eesmärk

Järelkoolituse eesmärk on mootorsõidukijuhi seaduskuuleka liikluskäitumise kujundamine läbi nõustamise protsessi kaasliiklejaid arvestava ja ohutu liikluskäitumise taastamiseks.

 

3. Juhi järelkoolituse läbiviimise vorm, maht  ja kestus

1)     Järelkoolitus viiakse läbi grupitöö vormis. Koolitusgrupi suurus peab olema 6-12 isikut. Põhjendatud juhtudel (koolitusel osaleja kirjaliku avalduse alusel) võib järelkoolituse läbi viia ka üksikkorras.

2)     Järelkoolitus koosneb 16 akadeemilisest (a 45 min) kontakttunnist, mis on jagatud nelja moodulisse. Lisaks kontakttundidele on määratud iga mooduli läbimisel iseseisev kodune töö. Iga mooduli vahe on vähemalt üks nädal, seega koolituse minimaalne kestus on neli nädalat.

3)     Järelkoolitus viiakse läbi tervisekaitse nõuetele vastavas õpperuumis.

 

4. Juhi järelkoolituse õppekava sisu lühikirjeldus

 

I moodul (4 kontakttundi)

Sissejuhatav loeng - Sõidukijuhi liikluskäitumise osaoskused (liiklusteadmised, auto käsitsemise ja manööverdamise oskused, eneseregulatsioon ja isiklikud väärtused) GDE maatriksil.

Grupiprotsess – Enesetutvustus ja oma koolitusele suunamise põhjuste väljatoomine, isiklike koolitusega seotud eesmärkide seadmine ja esmane läbiarutamine grupiliikmetega.

Kodune iseseisev töö – Lugeda EV Liiklusseadust ja leida sealt endale liiklusõigusrikkumise eest määratud karistuse seadusandlik alus ning määratleda teiste liiklejate suhtes toimepandud eksimuse olemus. 1-2 lk. Esitada kolme päeva jooksul pärast õppesessiooni.


II moodul (4 kontakttundi)

Sissejuhatav loeng – Ratsionaalne ja irratsionaalne käitumine liikluses.

Grupiprotsess - Eksimuseni viinud sündmustejada ja motivatsiooni meenutamine ja liiklusõigusrikkumisele eelnenud käitumisotsustuste põhjendamine iseendast kui probleemidega liiklejast ülevaate saamiseks.

Kodune iseseisev töö – Seletuskiri – mis ajendas mind käituma nii nagu ma käitusin, kuidas oli see seotud minu tollaste põhiliste eluhoiakute ja väärtustega, mida oma kogemusest õppisin. 3-4 lk. Esitada kolme päeva jooksul pärast õppesessiooni.

 

III moodul (4 kontakttundi)

Sissejuhatav loeng – Eneseregulatsioon ja oma isiksuse eripäraga toimetulekuks vajalikud ressursid.

Grupiprotsess – Kuidas mina tulen toime oma elu juhtimise, impulsside valitsemise ja vajaduste rahuldamisega? Kust olen leidnud ja leian ressursse? Kuidas olen ise õppinud ennast aitama? Millist informatsiooni ja tuge vajan, et olla eeloleva elu ja liikluses esinevate väljakutsetega toimetulekuks paremini valmis?

Kodune iseseisev töö – Minu kui taastatud juhtimisõigusega liikleja ees seisvad väljakutsed ja lahendused. (5-6 lk.). Esitada kolme päeva jooksul pärast õppesessiooni.

 

IV moodul (4 kontakttundi)

Sissejuhatav loeng – Motivatsioon ja isiklik vastutus eluprobleemide eest.

Grupiprotsess – Enesearengu jätkuprogrammi visandamine. Kuidas edasi? Minu uus lähenemine liikluses ettetulevatele olukordadele, iseendaga kimpus olemisele ja seaduste järgimisele.

Kodune iseseisev töö - Mida uut ja tarvilikku õppisin järelkoolitusest iseenda, liiklemise ja ühiskonnas toimimise kohta, kuidas kavatsen õpitud oskusi tulevikus rakendada. Esitada kolme päeva jooksul pärast õppesessiooni.

 

5. Juhi järelkoolituse õpiväljundid


Järelkoolituse läbinu:

  • võtab isikliku vastutuse talle liiklusõigusrikkumise eest määratud karistuse, teistele liiklejatele tekitatud ohu olemuse, EV Liiklusseaduse täitmise ja eneseregulatsiooni eest liikluses esinevates konfliktsituatsioonides;

  • tunneb endale omaseid riskitegureid liikluses ning on õpimapi kujul visandanud nendele vastava enesearenguprogrammi turvalisema liikluskäitumise tagamiseks ja sedalaadi liiklusõigusrikkumise ärahoidmiseks tulevikus, mille eest teda juhilubadest ilmajätmisega karistatud on;

  • suudab mõista, ohjeldada ja valitseda tema käitumisest tuleneda võivaid liiklusriske;

  • oskab märgata eneseregulatsiooni kitsaskohti (stress, ärevus, väsimus jmt.) oma toimimises, nendega ise toime tulla.

 

6. Hindamise põhimõtted


Mitteeristav hindamine – arvestatud/mittearvestatud.

Hindamisel tuleb arvestamisele grupitöödes osalemine ja kaasa töötamine, kirjalike kodutööde tähtajaline esitamine, isiklike enesearengu eesmärkide osas tehtud edusammud. Järelkoolituse läbib osaleja, kes loengutes on olnud 100% kohal, grupiprotsessis on aktiivselt kaasa töötanud, kirjalikud tööd on nõuetekohaselt ja tähtaegselt esitanud.

 

7. Õppekava koostamise alus


Õppekava on koostatud vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses 27.06.2011 nr 60 „Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord ning mootorsõidukijuhi ettevalmistamise õppekavad“ sätestatule.

Õppekava koostamisel on osaliselt juhindutud Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži täiendõppekavast „Liiklusõigusrikkuja täiendkoolitus“.

Selgitused, millistele teooriatele ja teaduslikele alustele tuginedes on antud õppekava sisu koostatud, on kirjas õppekava Lisas 1 „Moodulite kirjeldus“.

 

8. Järelkoolituse läbiviija


Juhi järelkoolitust viib läbi:

1)     Nõustaja (psühholoog), kes on läbinud MKM määruse nr 60 § 42 lõike 1 punktis 1 nimetatud kõrgkooli juhendamisel liiklusõigusrikkujate täienduskoolitaja aluskoolituse vähemalt 120 akadeemilise tunni mahus ning kes on saanud Maanteeameti tunnustuse järelkoolituse läbiviimiseks. Nõustajal on õigus läbi viia järelkoolitusi kõigile õppekavas märgitud sihtrühmadele.

2)     Järelkoolitaja, kes vastab „Liiklusseaduse” §-s 118 õpetajale esitatud nõuetele ning on läbinud MKM määruse nr 60 § 42 lõike 1 punktis 1 toodud kõrgkooli juhendamisel liiklusõigusrikkujate täienduskoolitaja aluskoolituse vähemalt 120 akadeemilise tunni mahus ning kes on saanud Maanteeameti tunnustuse järelkoolituse läbiviimiseks. Järelkoolitaja on õigus läbi viia koolitusi üldiste riskikäitumise ilmingutega mootorsõidukijuhtidele, kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on esmakordselt ära võetud.