Trahvide määrad tõusevad kaks ja pool korda 11. mai 2015

Valitsuskabinet otsustas eile, et kümme aastat muutumatuna püsinud trahvide päevamäära tõstetakse 10 euroni ehk kaks ja pool korda. Politsei kinnitusel ei tähenda see aga automaatselt kõikide määratavate trahvide suurenemist sama palju.

http://www.postimees.ee/3183689/trahvide-maarad-tousevad-kaks-ja-pool-korda

Valitsuskabinetis otsustatud trahvi päevamäära tõus on suuremgi kui aprillis koalitsioonipartnerid kokku leppisi. Siis kavandati trahvimäärasid tõsta kaks korda ehk 8 euroni. Praegu on trahvimäär 4 eurot.

Väärteo trahviühiku suurusest sõltub näiteks liiklustrahvide suurus. Liiklusseaduse järgi saab kuni 20 km/h sõidukiiruse ületamise eest määrata trahvi kuni 30 trahviühikut. Praegu teeb see maksimaalseks suuruseks 120 eurot, uue korra järgi aga 300 eurot. Turvavöö kinnitamata jätmise eest võib politsei trahvida kuni 50 trahviühikuga, mis praegu teeb 200 eurot, plaanitava määra järgi aga 500 eurot.

Kui ka valitsus otsuse vastu võtab ja riigikogu selle kinnitab, ei tähenda see aga automaatselt kõikide määratavate trahvide kahekordistumist. Politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Kätlin Alvela ütles, et päevamäärade muutmisel vaatab politsei oma karistuspõhimõtted üle. «Rahatrahvi eesmärk on suunata inimest mitte toime panema korrarikkumisi ning selle suurus peab olema vastavuses süüteo raskusega, aga olema ka konkreetse inimese jaoks mõjus,» selgitas ta.

«Samuti peame oluliseks rakendada rahatrahvi kõrval süsteemselt ka teisi viise inimese käitumise mõjutamiseks. Ühe näitena sellest on Lõuna prefektuuris käivitatud projekt, kus alkoholi tarvitanud juhid suunatakse rehabilitatsiooniprogrammi,» lisas Alvela.

Peaminister Taavi Rõivas ütles eilsel valitsuse pressikonverentsil, et trahvimäärasid tahetakse tõsta seetõttu, et  need on umbes 10 aastat paigal olnud, samal ajal kui sissetulekud on mitmekordistunud. «Selle käigus oli meil väga tõsine arutelu, et kuidas saavutada seda, et näiteks erakordset jultumust demonstreerivad väärteod saaksid senisest märksa kõrgemini karistatud. Võtame näiteks invakohal parkimise inimeste poolt, kellel selleks õigust ei ole,» rääkis Rõivas. 

Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: