Prokurör: purjuspäi juhtimisest on saanud tohutu probleem 16. september 2015

Põhja prokuratuuri ringkonnaprokurör Rainer Amurütleb, et joomisest ja purjuspäi sõidukijuhtimisest on nüüdseks kujunenud juba nii suur probleem, et ainuüksi süüdlaste karistamisega seda voogu peatada ei saa.

Menetlete Harju maakonnas toimunud liiklusõnnetusi ning juhite ka ühiskonnas suurt kõneainet tekitanud juhtumite uurimist, millest ühes hukkus kuuvanune imik ja teisel juhul sattusid liiklusõnnetuse tõttu ohtu ohutussaarel seisnud inimesed. Mõlemal juhul on räägitud võimalusest, et juhid olid tarbinud alkoholi. Kui palju teile joobes juhid tööd toovad?

Roolijoodikuid on väga palju, selgelt liiga palju. Kogu juhtumite massiga toime tulemiseks on prokuratuuri suund olnud kiirmenetlused, kus teo toime pannud isik saab otsuse juba 48 tunni jooksul. Kiirmenetlused ja kokkuleppemenetlused moodustavad kõigist juhtumitest ligikaudu 90 protsenti. Muid menetlusliike kasutab prokuratuur siis, kui asjaolud ei ole üheselt selged ning isikud väärivad karmimat karistamist. Ja ka neid juhtumeid on väga paju.

Jääb mulje, et karistused ei mõju. On see nii?

Olen teinud seda tööd viimased kaheksa aastat. Karistused on selle ajaga muutunud aina karmimaks, ja tõesti, midagi pole inimeste suhtumises muutunud, ikka minnakse purjuspäi rooli. Isegi kui meie anname teada, etroolijoodik sai vanglakaristuse, siis ühiskonda see suures plaanis ei mõjuta.

Ka muude riikide statistika näitab, et karistuse karmus ei mõjuta teisi inimesi. Kui meie anname teada, et järjekordne roolijoodik sai vanglakaristuse, siis ühiskond sellest kahjuks ei õpi.

Joobes juhtimise korduvus näitab, et karistus ei mõjuta ka süüdlast. Võib-olla mõjutab ainult reaalne vangistus, aga üldjuhul mõistetakse see alles kolmandal korral. Enne on rahaline karistus, tingimisi karistus või kohustus teha üldkasulikku tööd, nendest aga meie kogemusel ei piisa.

Vähemalt Põhja prokuratuuri suund on see, et joobes juhilt tuleb alati juhtimisõigus ära võtta.

Te teate ütlust, et luba ei juhi, mees juhib?

Just seetõttu on meil jaanuarist alates uus kuriteokoosseis isikute jaoks, kes süstemaatiliselt lähevad rooli ilma juhtimisõiguseta. Seda tehakse väga palju, neid kohtuotsuseid on Eestis tehtud tänavu juba ilmselt üle saja.

Olen teinud seda tööd viimased kaheksa aastat. Karistused on selle ajaga muutunud aina karmimaks, ja tõesti, midagi pole inimeste suhtumises muutunud, ikka minnakse purjuspäi rooli. Rainer Amur

Millal autot ära võtma hakatakse?

Taotleme seda siis, kui on juba olemas kehtiv karistus. Kui võimalik, siis selle eest võitleme alati, et roolijoodik jääks autota. Oleme võtnud ära liisinguauto kasutamise õiguse, firmaauto, millega näiteks juhatuse liige on sõitnud purjuspäi.

Samuti saab ära võtta ühisvaraks oleva sõiduki, seal jääb teisele kaasomanikule õigus nõuda riigilt sisse pool auto väärtusest. Neid võimalusi on ja neid me ka kasutame.

Kas te mõistate ühiskonna pahameelt, kui korduvalt karistatud inimene läheb taas purjuspäi rooli, ületab kiirust ja põhjustab õnnetuse? Tavaliselt küsitakse siis, miks selline inimene üldse vabalt ringi sai käia.

Meie peame lähtuma juriidilistest aspektidest. Kui inimesel ei ole kehtivaid karistusi, siis me sellelt pinnalt ei saa otsustada, et ta ei tohiks vabalt ringi käia. Ere näide on Tallinna suuravarii, kus inimesed hindavad toimunut, teadmata, mis tegelikult juhtus, ja BMW juht on praeguseks juba kommentaariumides risti löödud.

Menetluslikult ei ole see nii lihtne, on vaja tõendeid, samuti tuvastada fooritulede värv. Kui näiteks uudises räägiti, et 15 inimest viidi haiglasse, siis arvatakse, et need on kõik kannatanud. Kriminaalmenetluse mõistes on kannatanu aga isik, kes on saanud raske tervisekahjustuse, ja 15st on neid ehk kaks-kolm.

Seda vahet üldsus ei arvesta ning lisaks ilmuvad ajakirjanduses lood inimestelt, kes annavad hinnanguid asjaolusid teadmata. Lõpuks põhjustab see ühiskonnas suurt pahameelt ja trotsi minu vastu, kes ma seda asja ju menetlen.

Siiski peame tegema kõik seaduslikult just selleks, et süüdlane saaks õiglase karistuse ega jalutaks minema nagu õige mees kunagi.

Ühest küljest meie inimesed tahavad minna sõitma saunajärgse õllega, teisest küljest vihastuvad, kui keegi teine seda teeb, ja küsivad: miks neid kohe vangi ei panda?

Viimasel ajal isegi ei taheta vangi panna, vaid kohe maha lüüa või Raekoja platsile aheldada. Näib, et allasurutud viha on ühiskonnas väga suur.

Hea on see, et üha rohkem on hakanud kodanikud politseile helistama, kui on kahtlus, et kaasliikleja on joobes.

Loodetavasti on ka kommenteerijad pärisliikluses sama agarad reageerima, kui artiklite juures arvamust avaldades.

Meil on Eestis hulk inimesi, kes oma kodunurgas toimetades ongi harjunud seal purjuspäi sõitma, selliseid näiteid võivad paljud oma tutvusringkonnast tuua.

Ilmselt ei käi sellised inimesed internetis, kus on küllaga uudiseid roolijoodikute tabamisest või nende põhjustatud õnnetustest.

Ka telesse satuvad enamasti ainult suuremad õnnetused, aga see, et meil igal nädalal mõistetakse roolijoodikuid vangi ja et see on kuritegu, ei jõua selliste inimeste teadvusse.

Kõik tegelikult teavad, et joobes juhtida ei tohi, aga ikka tehakse. Millega vahelejäänud seda põhjendavad?

Nende põhjendused on üldiselt seotud sooviga saada kergem karistus. Väga levinud selgitus on see, et oli vaja autot ümber parkida või sõita abistama end halvasti tundvat lähedast, samuti öeldakse, et koduni oli nii vähe maad ja inimene arvas, et ei ohusta kedagi ja saab hakkama. Ka räägitakse sageli, et peres oli raske olukord, inimene jõi ära pudeli veini ja läks sõitma. Palju on ka neid, kes oma jutu järgi justkui midagi ei joonud, aga ometi puhuvad välja suured promillid.

Kõige tavapärasem lause on: sain aru küll, et olen purjus, kuid arvasin, et olen võimeline sõitma.

Kui suur on purjus juhtimiselt tabatud naiste osakaal?

Naisi on vähem. Aga praegugi on üks naine, kes läheb kiirmenetluses neljandat korda kohtu ette.

Vahel lootusetuse tunnet ei teki?

Ikka tekib. Prokuratuuri eesmärk on mõjutada, et neid tegusid ei toimuks nii palju, ja kui näed, et see ei mõju, siis on raske. Aga me teeme oma tööd olenemata sellest, mida me tunneme.

Ma mõtlen iga päev, kui lähen mõne asjaga kohtusse, kuidas inimeste teadvusse jõuda. Ma alati ütlen ka neile, et lõpetage ometi ja rääkige teistele ka, et joobes juhtimine toob kaasa karistuse.
Kas teadlikult istuvad autosse, mille juht on purjus?

Minu meelest ei ole see juriidiliselt võimalik. See inimene paneb end teadlikult ohtu, mina selle eest karistamist ei poolda, sest nagu näha – karistused nagunii kõigile ei mõju.

Purjus juhtide põhjustatud raskete õnnetuste peale küsitakse sageli pigem retooriliselt, et mis küll selle inimese peas toimub. Kas teie teate, mis nende peas toimub?

Kindlasti kellegi tahtlus ei ole rooli istudes soov põhjustada kellelegi halba. Aga mida inimesed tegelikult mõtlevad, seda ma muidugi ei tea.

On olnud juhus, kus purjuspäi roolis tabatud inimesel võetakse ära B-kategooria juhtimisõigus, kuid jäetakse C-kategooria. See näitab, et roolijoodikutel on kauplemisruumi, et lihtsamalt pääseda.

Jah, selliseid lahendeid on, kuid praktikas kasutatakse seda väga harva. Meil ei ole jõudu iga juhtumiga üldmenetlusse võitlema minna, kuna selleks ei ole ressurssi.

Ja iga juhtumit ei saa mõõta sama mõõdupuuga, vaid hindama peab konkreetse teo asjaolusid ja isikut.

Kas praegu on võimalus, et kellegi surma põhjustanud joobes juht lahkub kohtust reaalse vanglakaristuseta?

Kahjuks on. Need otsused teeb kohus, aga minu arvamus on see, et kui joobes juht põhjustab raskete tagajärgedega õnnetuse, siis peaks ta saama reaalse vanglakaristuse. Paraku kohtud ei ole seda alati niimoodi mõistnud ja on jätnud ka täielikult tingimisi karistuse. Minu nägemust see muutnud ei ole, mina olen püüdnud alati võidelda reaalse vanglakaristuse eest, lootes, et see mõjutab kas või seda inimest ennast edaspidi teisiti käituma.

Seega on võimalus, et ka imiku surma põhjustanud mees jalutab vabana kohtusaalist 
minema?

Praegu on ta vahi alla võetud ning me töötame selle nimel, et see asi jõuaks võimalikult kiiresti kohtu ette.

See juhtum šokeeris mind samamoodi nagu üldsust, ja minu hinnangul on süüdlase süü nii raske, et ka karistus peab tulema korralik. Võitlen selle eest.

Mulle ei jõua pähe, miks peab beebi, kes on alles siia ilma tulnud, sellise inimese tõttu juba lahkuma.

Kui karistused ei mõju, aga inimesed lähevad purjuspäi rooli ja põhjustavad ränki õnnetusi, mida siis teha?

Meie eesmärk on mõjutada ühiskonda selliseid kuritegusid mitte toime panema. Viimatised näited räägivad, kui ohtlik see on. Joomarlus on suur sotsiaalne probleem ja sellega peaks riik tegelema, et kas või mõjutada neid lapsi, kes kasvavad keskkonnas, kus alkohol on normaalne elu osa.

Ühel päeval on need lapsed juba omakorda siin meie juures, seda tuleks vähemalt püüda ennetada.

Puhutud on rohkem kui kunagi varem Bianca Mikovitš Selle aasta jooksul on politsei pidanud kinni 3000 alkoholi tarvitanud autojuhti. Joobes juhtide süül on saanud viga 60 ning hukkunud kolm inimest.

Alates eelmisest aastast on tunduvalt suurenenud politsei kontrollitud sõidukijuhtide arv ning tänavu on plaanis kokku kontrollida juhtide kainust vähemalt 700 000 korral. Kõige enam testitakse Lõuna-Eesti juhte. Sel aastal on kontrollitud juba 350 000 sõidukijuhi kainust ning pea iga sajas oli tarvitanud alkoholi.

„Niikaua kui mõnes seltskonnas peetakse arutut kiiruseületamist ägedaks või purjuspäi autorooli istumist normaalseks, toob ka tulevik uudiseid sellest, kuidas alkoholi tarvitanud kiiruseületaja on põhjustanud lapse surma või vigastanud Tallinna südalinnas 14 inimest,“ ütles politseijuht Elmar Vaher Delfis ilmunud arvamusloos sel nädalal. Tema hinnangul ei ole palju lootust muuta juba väljakujunenud väärtushinnanguid, ning tähelepanu tuleks pöörata kasvavale põlvkonnale, kellest sõltub, kui turvaline ja hooliv on meie ühiskond 10 või 20 aasta pärast.

Ka politsei käesoleva aasta liiklusjärelevalve plaanis on esmasteks eesmärkideks vähendada joobes juhtide osalusel toimunud kannatanutega liiklusõnnetusi ning samuti vähendada joobes juhtide osakaalu liikluses. Joobes juhtide liiklusest kõrvaldamiseks on planeeritud viiendik politsei liiklusjärelvalvele pühendatud tööajast.

Purjuspäi roolikeeramine on sõltuvalt vere alkoholisisalduse määrast väärtegu või kuritegu. Kui juhi veres on 1,5 promilli või hingeõhus vähemalt 0,75 promilli alkoholi, on tegu juba kuriteoga. Justiitsministeeriumi koostatud ülevaate „Kuritegevus Eestis 2014“ andmeil oli selliseid väär- ja kuritegusid mullu 6637.

Viimastel aastatel on üha enam konfiskeeritud joobes juhtide sõidukeid ning eelmisel aastal võeti ära seni suurim hulk – 153 sõidukit.

Viide: http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/prokuror-purjuspai-juhtimisest-on-saanud-tohutu-probleem?id=71623589

Kommentaarid puuduvad

Lisa kommentaar

Email again: